Toila õpilaste muutuste märkamise testid

Muutuste märkamise testid on koostatud reeglina kahest pildist, mis on natuke erinevad. Kui need pildid üksteise järel vahetuma panna, siis hakkaksid muutuse kohe silma, aga kui nende piltide vahele panna tajutava pikkusega, soovitavalt 290 millisekundi pikkune tühi ekraan, siis pole muutust enam nii lihtne leida. Alljärgnevalt lisan mõned sellised testid, mis loodi Toila õpilaste poolt.

Millest teha õppefilm?

Järgmises tunnis arutlesime, millest teha õppefilm. Kõik said oma arvamuse kirja panna, seejärel teiste arvamusi lugeda, kommenteerida ja hääletada. Laste huvid on väga erinevad, aga üksteise ettepanekutesse suhtuti siiski heatahtlikult. Paljud toredad ideed on paraku koolilapse jaoks teostamatud. Seega tuli meil valida selle järgi, mis meile jõukohane on. Siinkohal pidasime nõu ka oma sõpradega Toilast :)
Kadrina laste mõtteid saab lugeda SIIT.

Minu unistuste film

Neljanda veerandi alguses teatasin lastele, et nüüd hakkame tegema videolugu. Elevus oli suur. Kas tõesti hakkame filmi tegema? Millest me teeme? Kes mängivad? Kes filmib? Kas teised ka näevad? Kus seda näidatakse? Küsimusi aina tuli...
Lasingi siis lastel kõigepealt unistada, millest nad teeksid filmi, kui neil ei oleks mingeid piiranguid. Ideid oli mitmeid ja suurejoonelisi. Nüüd tuli oma filmi mõte mahutada 3-5 minuti sisse. Järgmisena täpsustasime tegevuskohad ja tegelased. Seejärel kasutasime oma mõtete kirjapanemiseks storyboardthat.com keskkonda. Siin mõned toredad näited :)

Sõbrad koos - Getter

Konn ja nõid - Eliisabet

Punamütsike - Mihkel

Metsa minek - Pauline Lotta

Ma ei taha Romeoga abielluda - Henry

Kas me saame oma tajusid usaldada

Mis asi on tõeline ja mis on ettekujutus? Kas tõeline on kõik see, mida me saame näha, kuulda, katsuda, nuusutada ja maitsta. Aga mille poolest siis unenäos nähtu, kuuldu ja muul viisil kogetu on vähem reaalne? Ja kas me ärkvel olles saame alati oma tajusid usaldada? On mitmeid teste, mis näitavad, et me ei jäädvusta oma ümbrust HD kaamerana, nii et ükski detail ei jää varjule. Selle asemel näeme vaid väikest piirkonda, kuhu oma tähelepanu suuname ja oleme üsna "pimedad" kõigele muule, mis meie vaateväljas samal ajal toimub. Selle demonstreerimiseks püüame Toila ja Kadrina koolide õpilastega konstrueerida ka ise selliseid teste, mis inimeste tähelepanuvõime proovile panevad. 

Alljärgnevalt üks esimestest katsetustest, mille Toila õpilased lavastasid ja jäädvustasid: